![\"\"](\"https:\/\/iot.ttu.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/newton-berlin-traffic-2017-13-1024x683.jpeg\")
<\/p>\nEelnevas neljas postituses kirjeldasime Iseauto saamislugu. N\u00fc\u00fcd on aeg vaadata, mis teeb Iseautost osa asjade internetist. Iseautot k\u00e4sitleme antud postituses kui isejuhtivat autot, sest k\u00f5ik j\u00e4rgnev k\u00e4ib tegelikult k\u00f5ikide isejuhtivate s\u00f5idukite kohta. Et asjade internet on interneti kaudu seotud asjade v\u00f5rk, kus asjad omavahel, aga ka kasutajaga, suheldes teatud \u00fclesandeid t\u00e4idavad, siis keskendumegi antud postituses sellele, kelle v\u00f5i millega isejuhtivad autod infot vahetavad ning mis kasu sellest infost on.<\/p>\n
Liikluskeskkond koosneb v\u00e4ga paljudest erinevatest objektidest, n\u00e4iteks valgusfoorid, liiklusm\u00e4rgid, \u00fclek\u00e4igurajad, s\u00f5iduradasid eraldavad jooned jne. Autojuht peab pidevalt \u00fcmbruskonda j\u00e4lgima, et k\u00f5ik vajalik info k\u00e4tte saada. Paljud teadmised ja tunnetused omandatakse kogemuste kaudu. Selliseks tunnetuseks v\u00f5iks olla n\u00e4iteks see, millal v\u00f5iks \u00fcks valgusfoor v\u00e4rvi muuta ning kas enne fooritule punaseks muutumist j\u00f5utakse ristmik \u00fcletada v\u00f5i mitte. Enamus valgusfoore on programmeeritud teatud kindla aja tagant v\u00e4rvi muutma, kuid \u00fcksikud foorid, n\u00e4iteks \u00fclek\u00e4iguradadel, on paindlikuma muutumisgraafikuga ja reageerivad inimese nupuvajutusele. Kui isejuhtival autol oleks v\u00f5imalik l\u00e4henevate fooride kohta internetist t\u00e4pne foorimuutumise aeg k\u00fcsida, siis saaks s\u00f5itu planeerida nii, et foorini j\u00f5utakse t\u00e4pselt siis, kui foor muutub roheliseks. Nii oleks v\u00f5imalik tagada sujuvam s\u00f5it, misl\u00e4bi muutub liiklus turvalisemaks, kui ka tekib v\u00f5imalus energia kokkuhoiuks. Isejuhtiv auto v\u00f5iks \u201cvastutasuks\u201d omalt poolt fooride haldamise s\u00fcsteemidele edastada oma asukoha ja planeeritava trajektoori, misl\u00e4bi saaks fooride ts\u00fckleid planeerida nii, et v\u00f5imalikult efektiivselt autosid ristmikult l\u00e4bi lasta. See oli vaid \u00fcks n\u00e4ide sellest, kuidas liikluskeskkonna objektidega suheldes saab liikluse muuta turvalisemaks ja energias\u00e4\u00e4stlikumaks.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Lisaks liikluskeskkonnas statsionaarselt paiknevate objektidega suhtlemisele (nt liiklusm\u00e4rgid, valgusfoorid jms), v\u00f5iksid isejuhtivad (ja miks mitte ka inimese juhitavad) s\u00f5idukid omavahel infot vahetada. Suhtlus toimuks v\u00e4ga sarnaselt tuntud liiklusrakendusele Waze, kus saab teiste s\u00f5idukijuhtidega jagada informatsiooni ohtude, liiklusummikute jms kohta. Erinevalt inimesest suudaks isejuhtiv auto info vastavasse keskkonda edastada viisil, kus tema t\u00e4helepanu \u00fcmbritseva keskkonna suhtes ei v\u00e4heneks ning seel\u00e4bi oleks tagatud suurem turvalisus liikluses. Inimesel v\u00f5tab Waze\u2019i rakendusse ohtlikust objektist m\u00e4rke tegemine mitu sekundit, isejuhtivas s\u00f5idukis paikneval arvutil aga tuhandeid kordi v\u00e4hem. See paar sekundit, mil inimese t\u00e4helepanu on hajutatud, v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5sise liiklus\u00f5nnetuse, mis halvimal juhul v\u00f5ib t\u00e4hendada elukaotust m\u00f5nele inimesele v\u00f5i loomale. Teiseks oluliseks infovahetuse osaks v\u00f5iks olla isejuhtivatele autole paigaldatud sensoritega kogutud info edastamine. N\u00e4iteks lidarite poolt koostatud \u00fcmbruskonna punktipilve (mida v\u00f5ime lihtsustatult nimetada ka lokaalseks kaardiks) andmebaasi \u00fcleslaadimine v\u00f5iks v\u00f5imaldada sama kaarti sealt alla laadida ja kasutada ka teistel isejuhtivatel s\u00f5idukitel piirkonnas orienteerumiseks. See v\u00f5imaldaks isejuhtivatel autodel uutesse piirkondadesse sattudes seal koheselt hakkama saada. Siit v\u00f5ib omakorda j\u00e4reldada, et mida rohkem on liikluses isejuhtivaid s\u00f5idukeid, kes oma lokaalseid kaarte jagavad, seda suuremal alal suudavad isejuhtivad s\u00f5idukid kergesti hakkama saada ning seda uuem info on pidevalt andmebaasides. Eelnevat kokku v\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et omavahelise suhtluse l\u00e4bi suudaksid isejuhtivad s\u00f5idukid oluliselt parandada nii liiklusohutust kui ka \u00fcldist toimetulekut keerulises liikluskeskkonnas.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/iot.ttu.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/maxresdefault-1024x576.jpg\")
<\/p>\n
Kui siiamaani sai kirjeldatud tegevusi, mis on otseselt seotud isejuhtiva s\u00f5iduki juhtimisega, siis internetis olemine annab s\u00f5idukile veel teisigi eeliseid. N\u00e4iteks v\u00f5iks serverisse laetava uue tarkvara isejuhtiv s\u00f5iduk ise alla laadida ja \u00e4ra uuendada. Kui \u00fchel ettev\u00f5ttel on sadu v\u00f5i tuhandeid isejuhtivaid autosid, mis igap\u00e4evaselt liikluses liiklevad, siis on iga tootja soov, et autol jookseks k\u00f5ige uuem tarkvara. Lisaks iseseisvale tarkvara uuendusele v\u00f5iks Iseauto n\u00e4iteks rektor Jaak Aaviksoo kalendrist lugeda v\u00e4lja kohtumise m\u00f5nes teises linnaku hoones ning talle \u00f5igeaegselt j\u00e4rgi minna (saates n\u00e4iteks kohale j\u00f5udes s\u00f5numi) ja ta kohtumisele s\u00f5idutada. Siia v\u00f5ib veel lisada isejuhtiva s\u00f5iduki suhtluse kodus paiknevate seadmetega nagu n\u00e4iteks kohvimasin, millele on v\u00f5imalik edastada teade koju saabumise kellaajast ning kui inimene koduuksest sisse astub, ootaks soe kohv juba masinas. Antud n\u00e4idete puhul on tegu nii turvalisus- kui ka mugavusteenustega, mida isejuhtivad autod pakkuda saaksid ning seel\u00e4bi oleks isejuhtiva auto kasutajal v\u00e4hem asju, mille p\u00e4rast muretseda ning \u00fcldine elukvaliteet t\u00f5useks.<\/p>\n Viimase punktina v\u00f5iks vaadata isejuhtivate s\u00f5idukite suhtlust kasutajaga. Eelmises l\u00f5igus juba sai m\u00e4rgitud, et isejuhtiv auto v\u00f5iks kasutaja kalendrist infot lugedes olla \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas valmis teda peale v\u00f5tma. Tihti aga inimeste plaanid muutuvad ja alati ei ole k\u00f5ike ka kalendris kirjas, seet\u00f5ttu v\u00f5iks kasutaja saada igal ajal autole teada anda, et talle j\u00e4rgi tulla. T\u00e4nap\u00e4eval asub suurem osa t\u00f6\u00f6kohti kesklinna k\u00f5rghoonetes ja tihti on parkimine seal kandis v\u00e4ga kallis v\u00f5i on peaaegu v\u00f5imatu parkimiskohta leida. Nii v\u00f5ikski isejuhtiv s\u00f5iduk olla kasutajast eemal ning k\u00e4su peale talle j\u00e4rgi tulla. Sellist infovahetust kasutajaga ei ole v\u00f5imalik t\u00e4nap\u00e4eval ilma interneti vahenduseta pidada.<\/p>\n K\u00f5ik eelnev oli vaid \u00fcks v\u00e4ike osa n\u00e4idetest, mis teeb isejuhtivast s\u00f5idukist osa asjade internetist ning missuguseid funktsioone v\u00f5iks ta t\u00e4ita. K\u00f5ige olulisemad tulemid on liiklusohutuse suurenemine ning inimese elukvaliteedi paranemine. Et asjade internet ja isejuhtivad autod on kiiresti arenev valdkond, siis j\u00e4\u00e4me huviga ootama, milliseid asjade interneti lahendusi isejuhtivad autod meile tulevikus pakuvad.<\/p>\n Blogi valmimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eelnevas neljas postituses kirjeldasime Iseauto saamislugu. N\u00fc\u00fcd on aeg vaadata, mis teeb Iseautost osa asjade internetist. Iseautot k\u00e4sitleme antud postituses kui isejuhtivat […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":911,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[22,27],"tags":[],"class_list":["post-878","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-iot","category-automotive"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=878"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/878\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":929,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/878\/revisions\/929"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/911"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/iot.ttu.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/IMG_6764-e1554719958240-1024x975.jpg\")