{"id":444,"date":"2019-01-03T10:41:47","date_gmt":"2019-01-03T08:41:47","guid":{"rendered":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/?p=444"},"modified":"2019-01-03T10:42:13","modified_gmt":"2019-01-03T08:42:13","slug":"nutimaja-ehitamine-tarkvara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/nutimaja-ehitamine-tarkvara\/","title":{"rendered":"Nutimaja ehitamine: tarkvara"},"content":{"rendered":"

J\u00e4rgnev blogipostitus on j\u00e4tk nutimaja ehitamise sarjale. Kui aga eelnev peat\u00fckk riistvara ehitamise teemal j\u00e4i mingil p\u00f5hjusel vahele, siis saab seda lugeda siin<\/a>.<\/p>\n

Sisukord<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Programmeerimiskeskkonna \u00fclesseadmine<\/li>\n
  2. Esimesed sammud universaalportidega<\/li>\n
  3. Liikumise peale valgusti juhtimine<\/li>\n
  4. Valgusti juhtimine m\u00f5nest teisest seadmest (nt nutitelefonist)<\/li>\n
  5. Kuhu edasi?<\/li>\n<\/ol>\n

    T\u00f6\u00f6vahendid<\/strong><\/p>\n

      \n
    1. Raspberry Pi 3B+*<\/li>\n
    2. SD m\u00e4lukaart<\/li>\n
    3. HDMI kaabel<\/li>\n
    4. Hiir<\/li>\n
    5. Klaviatuur<\/li>\n
    6. Monitor HDMI toega<\/li>\n
    7. Kohtv\u00f5rk<\/li>\n
    8. Etherneti kaabel (valikuline)<\/li>\n<\/ol>\n

      * Tegelikult sobib \u00fcksk\u00f5ik milline versioon. Konkreetse ettev\u00f5tmise jaoks v\u00f5ivad erinevuseks olla GPIO viikude asukohad ja numbrid, mist\u00f5ttu tuleks \u00fchendamisel \u00fcle kontrollida vastavad t\u00e4histused paigutusplaanist (pin layout<\/em>).<\/p>\n

      Eelt\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n

      Selleks, et alustada Raspberry Pi peal programmeerimisega, tuleb \u00fcles seada vastav keskkond. Kuna aga Raspberry Pi sarnaneb oma omadustelt pigem miniarvutiga, siis alustame lisakomponentide (monitor, klaviatuur, hiir) \u00fchendamisega ning operatsioonis\u00fcsteemi paigaldamisega. K\u00f5ige lihtsam on seda teha tootja poolse step by step<\/em>\u00a0juhendi j\u00e4rgi, mille leiab siin<\/a>.<\/p>\n

      Et olla kindlalt veendunud, et k\u00f5ik vajalikud t\u00f6\u00f6riistad meie projekti jaoks oleksid olemas, siis soovitame k\u00e4sureale (mille saab avada kl\u00f5psates Menu<\/em>->Accessories<\/em>->Terminal <\/em>v\u00f5i \u00fcle SSH<\/a>) anda j\u00e4rgmise \u00fclesande:<\/p>\n

      sudo apt-get -y install python python-dev python-rpi.gpio<\/code><\/p>\n

      Esimesed sammud universaalportidega (GPIO)<\/strong><\/p>\n

      Meie esimeseks \u00fclesandeks on luua programm, mis vilgutaks eelmises blogipostituses paigaldatud leedi sisse-v\u00e4lja. Lisaks meie kirjutatud koodijuppidele, saab Python kohta rohkem uudistada\u00a0W3Schools tasuta \u00f5ppekeskkonnas<\/a>.<\/p>\n

      Igasugune programmeerimist\u00f6\u00f6 algab alati faili tekitamisega, mille saab luua k\u00e4surealt j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

      nano led_vilgutus.py<\/code><\/p>\n

      Seej\u00e4rel kopeerime aknasse j\u00e4rgneva sisu:<\/p>\n

      # coding=utf-8 # \u00fctleme programmile, kuidas on tekst esitletud\n\n# \"#\" t\u00e4hem\u00e4rk viitab kommentaari algusele, mis omakorda t\u00e4hendab, sellele j\u00e4rgnev tekst kuni\n# uue rea alguseni ei ole m\u00f5eldud n\u00f6 arvutile t\u00e4itmiseks, vaid lisatakse programmeerijate koodilugemise\n# ja -kirjutamise lihtsustamiseks. Kusjuures sellele tehakse erand, kui esimese kahel real\n# on defineeritud m\u00f5ni teksitvormigu (i.k. encoding) reegel nagu on seda tehtud ka meie n\u00e4ites.\n\nimport RPi.GPIO as GPIO     # \u00fctleme programmile, et soovime universaalportide k\u00e4ske kasutada\nimport time                 # \u00fctleme programmile, et soovime ajaga seotud funktsioone kasutada\n\nLED = 16                    # loome muutuja LED, mille v\u00e4\u00e4rtus on 16, edaspidi programm teab,\n                            # et s\u00f5na \"LED\" t\u00e4hendab arvu 16\n\nGPIO.setmode(GPIO.BCM)      # soovime kasutada universaalporte numbrite j\u00e4rgi\nGPIO.setup(LED, GPIO.OUT)   # soovime 16 GPIO viiku kasutada v\u00e4ljundina\n\nwhile True:                 # tahame ts\u00fcklit, et programm kestaks pidevalt\nGPIO.output(LED, GPIO.HIGH) # anname pinge 16ndale (ehk LED) viigule\nprint(\"Led ON\")             # kirjutame vastave teksti terminali vaatamiseks\ntime.sleep(1)               # puhkame 1 sekundi, programm puhkamise ajal midagi ei tee\nGPIO.output(LED, GPIO.LOW)  # v\u00f5tame pinge \u00e4ra 16ndalt viigult\nprint(\"Led OFF\")\ntime.sleep(1)\n\n<\/code><\/pre>\n
      Tekstiredaktorist v\u00e4ljumiseks tuleb kasutada klahvikombinatsiooni Cntr+X ning kui programm avaldab soovi salvestamise j\u00e4rele (“Save modified buffer?<\/em>“), siis vajutage klahve “Y” ja Enter.<\/p>\n
      Programmi k\u00e4ivitamiseks tuleb anda k\u00e4sklus:<\/p>\n
      python led_vilgutus.py<\/code><\/p>\n
      Sulgemiseks tuleb vajutada kombinatsiooni Cntr+C.<\/p>\n
      NB!<\/strong> Kui peaks juhtuma, et mingil p\u00f5hjusel leed ei vilgu, siis esimesena kontrollige \u00fcle universaalpordi number. Seda, kas programm reaalselt pinget v\u00e4ljastab, saab valideerida multimeetri alalispinge m\u00f5\u00f5tmise re\u017eiimis, \u00fchendades selle klemmid leedi “jalgade” k\u00fclge.<\/p>\n
      Liikumise peale valgusti juhtimine<\/strong><\/p>\n
      Siinkohal v\u00f5tame korra hoo maha ja m\u00f5tleme paremaks arusaamiseks l\u00e4bi, milline peaks olema programmi loogiline t\u00f6\u00f6k\u00e4ik:<\/p>\n