{"id":380,"date":"2018-07-06T12:02:05","date_gmt":"2018-07-06T09:02:05","guid":{"rendered":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/?p=380"},"modified":"2018-10-16T12:10:01","modified_gmt":"2018-10-16T09:10:01","slug":"sissejuhatus-asjade-internetti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/sissejuhatus-asjade-internetti\/","title":{"rendered":"Sissejuhatus Asjade Internetti"},"content":{"rendered":"

Mis on Asjade Internet (Internet of Things, IoT)?<\/em><\/h4>\n

Asjade Internet<\/em> ehk Nutistu<\/em> [EKI<\/a>] ehk V\u00e4rkv\u00f5rk<\/em> on interneti kaudu seotud asjade v\u00f5rk, kus need asjad kasutaja ja \u00fcksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud \u00fclesandeid t\u00e4idavad. Asjad ehk seadmed v\u00f5ivad olla nt nutitelefonid, k\u00f6\u00f6gitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned jms. \u00a0[Wikipedia<\/a>]. Definitsioonist l\u00e4htuvalt v\u00f5ib arvata, et tegemist on justkui v\u00e4ga keeruka s\u00fcsteemiga, kuid tegelikkuses puutume me igap\u00e4evaselt selliste s\u00fcsteemidega kokku.<\/p>\n

K\u00f5ik asjad\/seadmed, mis meid igap\u00e4evaselt \u00fcmbritsevad ja mida kasutame, omavad meie \u00a0jaoks teatavast v\u00e4\u00e4rtust. Samas ei p\u00f6\u00f6ra me nende tegevusele suurt t\u00e4helepanu, me ei m\u00f5tle tihti sellele, millist informatsiooni v\u00f5iksid need esemed koguda ja endas talletada. Vaatame siinkohal n\u00e4itena kohvimasinat. Vastavate sensoritega suudaks kohvimasin kokku koguda, kui kanget, kui palju, millal ning kes kohvi tarbivad. Sellise informatsiooniga v\u00f5iksime kohvimasina tegevust automatiseerida nii, et k\u00f6\u00f6ki sisse astudes oleks minule sobiv kohv juba valmis tehtud. Tegelikult m\u00f5istaksid seda lahendust disainivad insenerid v\u00e4ga kiiresti, et puhtalt kohvimasina kogutud informatsioonist ei piisaks, sest inimesed ei k\u00e4itu iga p\u00e4ev minuti pealt samamoodi. Ehk oleks abiks see, kui teaksime, et kofeiini vajav keha on toolilt lahkunud, haigutab ning liigub k\u00f6\u00f6gi suunas? See aga t\u00e4hendaks, et meil oleks vaja veel n\u00f6 “tarkasid asju” (lisaks nutikale kohvimasinale), mis oskaksid inimese k\u00e4itumise kohta informatsiooni koguda ja veelgi enam – neid andmeid \u00fcksteisele edastada ning selle p\u00f5hjal anal\u00fc\u00fcsida meie igap\u00e4evast k\u00e4itumist. Selline \u201easjade\u201c s\u00fcsteem loob v\u00f5imaluse personaalselt iga inimese jaoks luua just talle sobiv keskkond, kus seadmed arvestavad selle inimese erip\u00e4ra ja k\u00e4itumisega, tehes samaaegselt inimese elu mugavamaks.<\/p>\n

Kuidas m\u00f5jutab tehnoloogia meie igap\u00e4evast elu?<\/em><\/h4>\n

Nagu eelnevast kohvimasina n\u00e4itest v\u00e4lja tuli, v\u00f5ib seadmete poolt kogutud informatsiooni kasutamine muuta kontoriinimeste elu oluliselt mugavamaks. Kas ka elukeskkond v\u00f5iks asjade internetist kasu saada? Kui vaataksime natukene teadlikumalt \u00fcmbruskonnas ringi, siis ilmselt paneksime \u00fcpriski kiiresti t\u00e4hele, et v\u00e4ga tihti valgustatakse t\u00e4navaid, kus kedagi ei liigu. Tegelikult saab erinevate anduritega seda probleemi lihtsasti lahendada. Analoogselt t\u00f6\u00f6tab juba t\u00e4na Asjade Interneti v\u00f5imalusi kasutades Kalaranna t\u00e4nav Tallinnas, mis l\u00fclitab k\u00f5nnitee valgustuse inimeste ja autode puudumisel v\u00e4lja. Lisaks sellele suudab t\u00e4nav reguleerida valgust vastavalt sellele kas teekate on kuiv, m\u00e4rg v\u00f5i hoopis lumega kaetud. Veelgi enam, liikluse tiheduse j\u00e4lgimine aitab linnaisadel m\u00e4rgata vajadust ja n\u00f5udlust uute teel\u00f5ikude j\u00e4rele. Erinevate asjade poolt kogutud andmetele nutit\u00e4naval saab pilgu peale heita siin<\/a>.<\/p>\n

\"\"
\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Kalaranna SmartStreet avalik kasutajaliides (http:\/\/www.eliko.ee\/smartstreet\/)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

Ka hoonete planeerimisel arvestatakse t\u00e4nap\u00e4eval erinevaid Asjade Interneti kasutusv\u00f5imalusi, paigutades sinna nutikaid seadmeid, mis oskavad muu maailmaga suhelda. Enamikes uutes ehitistes on \u00fcldjuhul olemas erinevad (gaasi, elektri ja vee tarbimise) kauglugerid, mis aeg-ajalt saadavad informatsiooni vastavale teenusepakkujale. Luksuslikemas kompleksides v\u00f5ib kohata isegi kodujuhtimise \u00e4ppi, millega saab temperatuuri reguleerida, ukselukku liigutada, majja sisenevaid ja v\u00e4ljuvaid inimesi j\u00e4lgida ning isegi sauna k\u00fcttekollet aktiveerida. Populaarseks on muutunud ka suitsuandurid, mis suudavad iseseisvalt vajaduse korral abi kutsuda. Sellised funktsioonid teevad kiire eluviisiga inimeste elu paljuski lihtsamaks ja turvalisemaks.<\/p>\n

Ka Tallinna Tehnika\u00fclikooli arvutis\u00fcsteemide instituudis tegeldakse asjade internetiga. Et seda teemat veelgi lihtsustada ja n\u00e4itlikustada oleme ehitanud tudengite kaasabil lego-n\u00e4idismaja, mille p\u00f5hjal on v\u00f5imalik tutvustada kuidas n\u00e4iteks meie igap\u00e4evane nutikodu t\u00f6\u00f6tab. Veelgi enam – kuidas sellist lahenduse arendusega ise pihta hakata. L\u00e4hemalt saab uurida kuidas t\u00f6\u00f6tavad erinevaid nutilahendused nagu automaatne valgusustus, temperatuuri reguleerimine ning kaugjuhitavus. Detailsemalt plaanime nendest teemadest kirjutada juba eraldi postitustes.<\/p>\n

Millised on IoT tehnoloogia tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed?<\/em><\/h4>\n

\u00dchelt poolt muudavad k\u00f5ik uued asjad meie elu lihtsamaks, kuid samas toovad kaasa ka potentsiaalseid probleeme. Proovime siinkohal t\u00e4helepanu juhtida p\u00f5hilistele punktidele.<\/p>\n

Tugevad k\u00fcljed:<\/strong><\/p>\n