{"id":166,"date":"2018-06-27T12:16:06","date_gmt":"2018-06-27T09:16:06","guid":{"rendered":"https:\/\/iot.ttu.ee\/?p=166"},"modified":"2018-06-28T14:58:36","modified_gmt":"2018-06-28T11:58:36","slug":"asjade-internet-meie-umber","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/asjade-internet-meie-umber\/","title":{"rendered":"Asjade Internet teeb TT\u00dc kampusest digilinnaku"},"content":{"rendered":"

Viimastel aastatel lisandub \u00fcha rohkem seadmeid asjade internetti (ingl k <\/span>Internet of Things<\/span><\/i> \u2013 IoT) <\/span>\u2013<\/span> see t\u00e4hendab seadmeid, mis on mingil moel \u00fchendatud v\u00f5rku ning suudavad omavahel suhelda ilma inimese osaluseta. Selliste seadmete kasutusv\u00f5imaluste nimekiri t\u00e4ieneb iga p\u00e4evaga, alustades personaalsest meditsiinist ja targast kodust ning l\u00f5petades targa linna, kodumasinate ning isejuhtivate s\u00f5idukitega. <\/span><\/p>\n

IoT-seadmetel on v\u00e4ike energiatarve ja nende kasutusv\u00f5imalused avarduvad pidevalt, \u00fcha madalamale tulev hind laiendab k\u00e4ttesaadavust veelgi. IoT-seadmete v\u00f5tmeteguriteks nende disainimisel on ohutus ja turvalisus, mis on t\u00f5usnud suureks probleemiks paljude lahenduste puhul.<\/span><\/p>\n

TT\u00dc on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks luua \u00fclikoolilinnakusse laialdased v\u00f5imalused targa linna arenduseks. Digikampuses saame m\u00e4ngida l\u00e4bi, milliseid kommunikatsioonilahendusi kasutada, kuidas seadmed omavahel suhtlema panna ja kuidas tagada andmete turvalisus. <\/span><\/p>\n

Selleks kaasame mitmetest valdkondadest partnereid, kes toovad katsetustesse kas siis erinevaid kommunikatsiooniliideseid, platvorme, riistvara v\u00f5i hoopis probleemseid situatsioone. Selline keskkond on heaks pesaks k\u00f5iksugu koost\u00f6\u00f6projektidele, uurimisvaldkondadele ja -suundadele ning muidugi ka tudengite l\u00f5put\u00f6\u00f6de teemadele. Praktiliste probleemide uurimine, mille tulemusi saab t\u00f6\u00f6stuses kasutada, on ju huvitavam ja suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega k\u00f5igile osapooltele. Samuti annab taolistes projektides osalemine parema ettevalmistuse tudengile, kes on peale l\u00f5petamist suundumas t\u00f6\u00f6stusesse.<\/span><\/p>\n

\"\"
TT\u00dc LoRaWAN Gateway<\/figcaption><\/figure>\n

Koost\u00f6\u00f6s Teliaga on TT\u00dc linnakus praegu v\u00f5imalik katsetada NB-IoT ja LTE Cat M1 v\u00f5rku. Tegemist on eelk\u00f5ige IoT-seadmetele m\u00f5eldud raadiosidetehnoloogiaga, mis kasutab samu tugijaamu nagu mobiiltelefonidki. Peamisteks eelisteks on suurem leviala ja v\u00e4iksem energiatarve, mis tingib k\u00fcll ka v\u00e4iksema andmesidekiiruse. Oluline on, et see v\u00f5imaldab seadmete vahel kahepoolset sidet, mida on tarvis nende juhtimisel.<\/span><\/p>\n

Kui aga olulisim on seadme aku maksimaalselt pikk kestus ja andmeid on vaja saata ainult \u00fchepoolselt ning suhteliselt harva, siis on TT\u00dc linnakus koost\u00f6\u00f6s Leviraga v\u00f5imalik kasutada LoRa WAN raadiotehnoloogiat. See on vabasagedusel t\u00f6\u00f6tav raadiov\u00f5rk, mille kasutamiseks on tarvis tugijaama. Seadmed v\u00f5ivad tugijaamast asuda kuni 15 km kaugusel, kuid linnas ja sisetingimustes saab arvestada maksimaalselt m\u00f5ne kilomeetriga. LoRa WAN v\u00f5rgu erip\u00e4raks on ka see, et seadmetelt saadetakse andmed Levira enda IoT-platvormi. Vajadusel saab need andmed sealt edasiseks anal\u00fc\u00fcsiks ja visualiseerimiseks ka mujale edasi saata.<\/span><\/p>\n

Suurt osa IoT-lahendusi peab olema v\u00f5imalik eemalt j\u00e4lgida ning vahel ka juhtida. Selleks on vaja IoT-platvormi, mida on maailmas \u00fcle 500 erineva. Telia on andnud TT\u00dc kasutada platvormi Cumulocity, mis oma funktsionaalsuselt ja v\u00f5imekuselt katab \u00e4ra v\u00e4ga suure osa p\u00f5hilistest vajadustest. \u00dchise IoT-platvormi valik aitab kokku hoida aega, mis kuluks uue platvormi tundma\u00f5ppimiseks, samuti v\u00f5imaldab see osaliselt korduvkasutada varem loodud lahendusi. <\/span><\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tetega pakub ka TT\u00dc v\u00f5imalust kasutada oma toote v\u00f5i teenuse arenduseks sama Cumulocity platvormi. P\u00e4rast saab soovi korral kogu arenduse koost\u00f6\u00f6s Teliaga v\u00e4ga kiirelt ja v\u00e4ikeste kuludega kommertskasutusse \u00fcle viia.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>
TT\u00dc self driving car design<\/figcaption><\/figure>\n

Targa linna arenduse \u00fche esimese sammuna hakkas TT\u00dc koost\u00f6\u00f6s Silberauto ja ABBga 2017. aasta s\u00fcgisel arendama isejuhtivat s\u00f5idukit, mille kohta saab pikemalt lugeda<\/span> iseauto veebilehelt<\/span><\/a>. Selles projektis lahendavad mitmesuguseid ises\u00f5itva auto arendamisega seotud \u00fclesandeid tudengid ning igal arendusmeeskonnal on oma juht, kelle \u00fclesandeks on tagada k\u00f5ikide arendusetappide \u00f5igeaegne t\u00e4itmine. Kuna tegemist on avatud platvormiga, ootame koost\u00f6\u00f6le erinevaid ettev\u00f5tteid, et ises\u00f5itva auto peal uusi lahendusi testida. N\u00e4iteks on s\u00fcgisel plaanis koost\u00f6\u00f6s Teliaga alustada TT\u00dc linnakus 5G telekommunikatsiooniv\u00f5rgu testimist – katsetame uusi lahendusi nii seoses virtuaalreaalsusega kui ka ises\u00f5itvate autodega. N\u00e4iteks saab osa isejuhtiva s\u00f5iduki funktsionaalsusest viia pilve, kuna 5G kiirus on suur ja latentsus v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/span><\/p>\n

Koos ises\u00f5itvate autodega areneb ka s\u00f5idukite omavaheline (<\/span>Vehicle-to-Vehicle<\/span><\/i>) ja s\u00f5iduki-taristu (<\/span>Vehicle-to-Infrastructure<\/span><\/i>) vaheline suhtlus. Bercman Technologies arendab koost\u00f6\u00f6s TT\u00dcga v\u00e4lja nutikat \u00fclek\u00e4igurada, mis hoiatab s\u00f5idukijuhti teed \u00fcletada soovivast jalak\u00e4ijast valgusm\u00e4rguandega. Seda kontseptsiooni v\u00f5ib laiendada \u00fclek\u00e4iguraja ja auto vaheliseks suhtluseks, kus auto saab otse \u00fclek\u00e4igurajalt info jalak\u00e4ijate kohta ning pidurdab juba ennetavalt, ilma juhi sekkumiseta. Koost\u00f6\u00f6s Starshipiga on plaanis arendada ka suhtlust Starshipi viimase miili roboti ja isejuhtiva s\u00f5iduki vahel. See loob v\u00f5imaluse kasutada sarnast suhtlust mootorrataste, jalgrataste ja k\u00f5ikv\u00f5imalike s\u00f5idukite omavahelisel l\u00e4vimisel, aidates \u00e4ra hoida kokkup\u00f5rkeid ja sellega seonduvaid varakahjusid ning inimvigastusi.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>
Usage possibilities of single chip radars<\/figcaption><\/figure>\n

Paralleelselt k\u00e4ib ka sensoorikalahenduste arendus. Kui hetkel kasutavad ises\u00f5itvad s\u00f5idukid otsuste tegemiseks peamiselt kaameraid, lidareid ja kaugmaaradareid, siis uue tehnoloogiana on j\u00e4rjest rohkem kasutusel millimeeterlainepikkusel t\u00f6\u00f6tavad l\u00e4himaa nn <\/span>chip<\/span><\/i>-radarid, mis suudavad tuvastada objekte kuni 50-60 meetri kauguselt. Nende eeliseks on soodne hind, v\u00e4ike suurus ja sisuliselt piiramatu kasutusvaldkond. M\u00f5ned p\u00f5nevamad valdkonnad on n\u00e4iteks droonide juhtimine, inimeste loendamine, turvalahendused, robotite juhtimine, intelligentne t\u00e4navavalgustus jmt.<\/span><\/p>\n

\u00dclaltoodud projektid on vaid v\u00e4ike valik v\u00f5imalikest TT\u00dc targa linnaku kontseptsiooni arendustest. V\u00e4ga oodatud on koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega, kes soovivad kaasa l\u00fc\u00fca erinevate tehnoloogiate katsetamisel, t\u00e4iustamisel, testimisel ja ka rakendamisel v\u00e4ljaspool TT\u00dc linnakut. <\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Viimastel aastatel on \u00fche rohkem hakatud Asjade Interneti (ingl. k. Internet of Things, IoT) alla liigitama k\u00f5iki seadmeid, mis mingil moel on \u00fchendatud omavahel v\u00f5rku ning suudavad \u00fcksteisega ilma inimese osaluseta suhelda. Selliste seadmete kasutusv\u00f5imaluste nimekiri t\u00e4ieneb iga p\u00e4evaga, alustades personaalsest meditsiinist ja targast kodus ja l\u00f5petades targa linna, kodumasinate ning isejuhtivate s\u00f5idukitega.\u00a0 Peamiseks IoT seadmete omap\u00e4raks on nende v\u00e4ike energiatarve ja odav hind, mis avardab nende kasutusv\u00f5imalusi oluliselt. IoT seadmete v\u00f5tmeteguriteks nende disainimisel\u00a0 on j\u00e4llegi ohutus ja turvalisus, mis on kohati t\u00f5usnud suureks probleemiks paljude lahenduste puhul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimastel aastatel lisandub \u00fcha rohkem seadmeid asjade internetti (ingl k Internet of Things \u2013 IoT) \u2013 see t\u00e4hendab seadmeid, mis on mingil […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":370,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13,11,10,12,6],"tags":[15,21,20,19,18],"class_list":["post-166","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-cumulocity","category-lte-cat-m1","category-nb-iot","category-platform","category-wireless","tag-lorawan","tag-lte-catm1","tag-nb-iot","tag-self-driving-car","tag-smart-city"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166"}],"version-history":[{"count":35,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":386,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166\/revisions\/386"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/370"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/iot.ttu.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}