Kui rääkida antud lahendusest lifti kontekstis, siis on see mõeldud pigem lisateenusena näiteks vaegnägijatele, puudega inimestele, suurtesse liftidesse kus ei ulatu alati nupule vajutama. Samamoodi kõrgemad hooned mitme lifti grupiga kus saab eelpaigutada liftid olenevalt kellaajast enimkäidavatele korrustele või sinna lähedale.

Siin taga on mitmete inimeste ca aasta pikkune töö koos Andri Riid, Tanel Alumäe, Uljana Reinsalu, Sven Vainküla, René Pihlak, Andres Udal, Risto Heinsar.

ERR: TalTechi nNutikas lift

Postimehe uudisest leiab täpsemalt infot projekti kulgemise kohta: https://tehnika.postimees.ee/6032620/siin-see-on-eesti-esimene-isejuhtiv-auto

Eesti Meedia tegi ka intervjuu isesõitvate autode teemadel, mida saab näha siit: otseulekanne arvamusfestivalilt – BNS koostoos Tehnikaulikooliga kuidas muudavad meie elu isejuhtivad soidukid

Cumulocity sündis 2010 aastal Silicon Valley’s, Kalifornias. Loojateks olid insenerid, kes soovisid pilvetehnoloogiat ära kasutades tuua kasutajani kaasaegne asjade interneti halduskeskkond. Tänase seisuga on Cumulocity võitnud erinevaid auhindu, laienenud Euroopasse ning leidnud mainekaid partnereid nagu Paypal, Tieto ja Telia üle kogu maailma.

Andmete visualiseerimine

Cumulocity pakub suurel hulgal valmis komponente andmete visualiseerimiseks alustades tavaliselt XY-tüüpi graafikust lõpetades erinevate kaardirakendusteni välja. Kui aga mingil põhjusel peaks nendest siiski väheks jääma, on arendajal võimalik kirjutada pistikmoodul (plugin) kasutades keskkonna enda arendusteeke AngularJS raamistikus. Eriti kasulikuks muutub selline laiendus just siis, kui on vaja juhtkäske anda mõne teise süsteemi rakendusliidesele.

Järgneval pildil on näitena toodud Saksamaal asub seade ning kõrval graafikult võib vaadelda ajaloolist seadme signaalitugevust.

Saabunud informatsioonist on võimalik igal kasutajal tellida eripärane raport. Sellest on näiteks abi, kui tekib vajadus väljastada aeg-ajalt kolmandatele isikutele (näiteks emaili kaudu) parameetrite ajaloolist informatsiooni lisakasutajaid tekitamata. Raport kirjutatakse CSV (comma-separated values) formaati, mida saab hiljem mugavalt ja automaatselt töödelda.

Projektipõhine lähenemine

Väga tihti leiavad insenerid ennast olukorrast, kus süsteemiadministraatorile (või hooldajale) mõeldud kasutajaliides on liiga detailne lõppkasutaja jaoks või tekib olukord, kus iga süsteemi haldamine toimub eraldi keskkonnas. Cumulocity võimaldab integreerida erinevaid rakendusi ning luua vaateid erinevate kasutajaõigustega iga projekti jaoks ühest keskkonnast. Tallinna Tehnikaülikoolis suudame läbi keskse juhtimise võimaldada kasutajatele üle mitme teaduskonna erivaatelisi ligipääse tekitada, mille tulemusena ei kaasne enam alati iga uue projekti võtmisel vajadus järgmise virtuaalmasina või veebilehe järele. Asjakohane andmebaas ning sellega seotud reeglid on Cumulocity poolt juba sisseehitatud.

Järgnev pilt kuvab võimalust määrata kasutajale ligipääse erinevatele projektidele.

Liidestamine

Andmete vastuvõtmiseks ja väljavõtmiseks on Cumulocity’s REST API, mis tähendab et keskkonnaga suhtlemiseks on vajalik seadmel (kommunikatsioonimoodulil) TCP/IP protokollistiku tugi. Kasutusel on vaikimisi krüpteeritud (HTTPS) ja krüpteerimata (HTTP) meetodid ning ligipääs on määratud kasutajapõhiselt spetsiaalse rakenduspääsme (token) järgi, mis tuleneb kasutajatunnusest ja paroolist. Et vähenda ülekantavate pakettide sisu suurust, on rakendusliides sisseehitatud nö lisatase, mis võimaldab mahukamate sõnumite  jaoks eeldefineerida teatavad väljad, et siis hiljem üle kanda ainult väljade sisu ja “šablooni” identifikaator. Selline lahendus on eelkõige kasulik akutoitel töötavatele seadmetele ning mille puhul on oluline optimeerida energiakasutust igal võimalusel.

Cumulocity keskkonnas on eeldefineeritud suur hulk erinevaid seadmeid, mis võimaldavad keskkonnaga ühilduvuse saavutada mõne klikiga. Sinna hulka kuuluvad erinevad ruuterid, Modbus ja LoRa kontrollerid ning isegi Raspberry Pi. Täieliku nimekirja leiab SIIT.

Paindlikkus

Lisaks pilveversioonile on võimalik Cumulocity’t paigaldada ka oma serverisse. See annab võimaluse lõppkasutaja jaoks toimetada tarkvaraga oma enda poolt hallatavas sisevõrgus, mis võib hoolika planeerimise korral lahendada ka kõige paranoilisemad privaatsusega ja turvalisusega tekkivad murekohad. Samuti saab sellise lähenemise puhul klient ise organiseerida oma riistvara ja kasutada just enda valitud varundamise ning kõrgkäideldavuse (high availability) lahendusi.

Kokkuvõte

Asjade interneti populaarsuse kasvuga tõuseb vajadus turvaliste, laiendatavate ning universaalsete halduskeskeskkondade järgi. Tallinna Tehnikaülikool on võtnud kasutusele Cumulocity, mille peamiseks eeliseks on erinevate vaadete tekitamine, mis võimaldab anda ligipääsu teadusrühmadele üle kõigi instituutide elimineerides vajaduse mitme süsteemi järele. Lisaks sellele on võimalik integreerida oma pistikmooduleid, mis lubab ehitada lõppkasutajale rätseplahendusi spetsiaalselt konkreetsetele vajadustele.

Kui teil on arendusidee, mida soovite ellu viia koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ja see vajab sarnase keskkonna kasutamist, võtke meiega ühendust ning aitame teil oma idee ellu viia. Vajadusel kaasame just teile sobiva eriala eksperdid oma töörühma.

Cumulocity 30 päevast prooviversiooni saab katsetada cumulocity.com lehel.

Blogi valmimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur.

Asjade Internet ehk Nutistu [EKI] ehk Värkvõrk on interneti kaudu seotud asjade võrk, kus need asjad kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad. Asjad ehk seadmed võivad olla nt nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned jms.  [Wikipedia]. Definitsioonist lähtuvalt võib arvata, et tegemist on justkui väga keeruka süsteemiga, kuid tegelikkuses puutume me igapäevaselt selliste süsteemidega kokku.

Kõik asjad/seadmed, mis meid igapäevaselt ümbritsevad ja mida kasutame, omavad meie  jaoks teatavast väärtust. Samas ei pööra me nende tegevusele suurt tähelepanu, me ei mõtle tihti sellele, millist informatsiooni võiksid need esemed koguda ja endas talletada. Vaatame siinkohal näitena kohvimasinat. Vastavate sensoritega suudaks kohvimasin kokku koguda, kui kanget, kui palju, millal ning kes kohvi tarbivad. Sellise informatsiooniga võiksime kohvimasina tegevust automatiseerida nii, et kööki sisse astudes oleks minule sobiv kohv juba valmis tehtud. Tegelikult mõistaksid seda lahendust disainivad insenerid väga kiiresti, et puhtalt kohvimasina kogutud informatsioonist ei piisaks, sest inimesed ei käitu iga päev minuti pealt samamoodi. Ehk oleks abiks see, kui teaksime, et kofeiini vajav keha on toolilt lahkunud, haigutab ning liigub köögi suunas? See aga tähendaks, et meil oleks vaja veel nö “tarkasid asju” (lisaks nutikale kohvimasinale), mis oskaksid inimese käitumise kohta informatsiooni koguda ja veelgi enam – neid andmeid üksteisele edastada ning selle põhjal analüüsida meie igapäevast käitumist. Selline „asjade“ süsteem loob võimaluse personaalselt iga inimese jaoks luua just talle sobiv keskkond, kus seadmed arvestavad selle inimese eripära ja käitumisega, tehes samaaegselt inimese elu mugavamaks.

Kuidas mõjutab tehnoloogia meie igapäevast elu?

Nagu eelnevast kohvimasina näitest välja tuli, võib seadmete poolt kogutud informatsiooni kasutamine muuta kontoriinimeste elu oluliselt mugavamaks. Kas ka elukeskkond võiks asjade internetist kasu saada? Kui vaataksime natukene teadlikumalt ümbruskonnas ringi, siis ilmselt paneksime üpriski kiiresti tähele, et väga tihti valgustatakse tänavaid, kus kedagi ei liigu. Tegelikult saab erinevate anduritega seda probleemi lihtsasti lahendada. Analoogselt töötab juba täna Asjade Interneti võimalusi kasutades Kalaranna tänav Tallinnas, mis lülitab kõnnitee valgustuse inimeste ja autode puudumisel välja. Lisaks sellele suudab tänav reguleerida valgust vastavalt sellele kas teekate on kuiv, märg või hoopis lumega kaetud. Veelgi enam, liikluse tiheduse jälgimine aitab linnaisadel märgata vajadust ja nõudlust uute teelõikude järele. Erinevate asjade poolt kogutud andmetele nutitänaval saab pilgu peale heita siin.

Ka hoonete planeerimisel arvestatakse tänapäeval erinevaid Asjade Interneti kasutusvõimalusi, paigutades sinna nutikaid seadmeid, mis oskavad muu maailmaga suhelda. Enamikes uutes ehitistes on üldjuhul olemas erinevad (gaasi, elektri ja vee tarbimise) kauglugerid, mis aeg-ajalt saadavad informatsiooni vastavale teenusepakkujale. Luksuslikemas kompleksides võib kohata isegi kodujuhtimise äppi, millega saab temperatuuri reguleerida, ukselukku liigutada, majja sisenevaid ja väljuvaid inimesi jälgida ning isegi sauna küttekollet aktiveerida. Populaarseks on muutunud ka suitsuandurid, mis suudavad iseseisvalt vajaduse korral abi kutsuda. Sellised funktsioonid teevad kiire eluviisiga inimeste elu paljuski lihtsamaks ja turvalisemaks.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudis tegeldakse asjade internetiga. Et seda teemat veelgi lihtsustada ja näitlikustada oleme ehitanud tudengite kaasabil lego-näidismaja, mille põhjal on võimalik tutvustada kuidas näiteks meie igapäevane nutikodu töötab. Veelgi enam – kuidas sellist lahenduse arendusega ise pihta hakata. Lähemalt saab uurida kuidas töötavad erinevaid nutilahendused nagu automaatne valgusustus, temperatuuri reguleerimine ning kaugjuhitavus. Detailsemalt plaanime nendest teemadest kirjutada juba eraldi postitustes.

Millised on IoT tehnoloogia tugevad ja nõrgad küljed?

Ühelt poolt muudavad kõik uued asjad meie elu lihtsamaks, kuid samas toovad kaasa ka potentsiaalseid probleeme. Proovime siinkohal tähelepanu juhtida põhilistele punktidele.

Tugevad küljed:

• Informatsiooni kogumine võimaldab luua ja planeerida vajaduspõhiseid lahendusi. Tehisintellektirakendused aitavad analüüsida meie ümber kogutud informatsiooni ning tuua välja olulised nüansid, mis aitavad välja töötada paremaid lahendusi.
• Automatiseerides hoiame kokku ajas, rahas ning potentsiaalselt tarbitavas energias, kuna nii ettevõtete kui meie endi peamine eesmärk on vähendada oma kulusid ning suurendada sissetulekuid. Üks võimalus selleks on automatiseerida neid kohti, mis kulutavad kõige rohkem raha ja aega.
• Tehnoloogia teke loob põhja uute toodete ja teenuste arendamiseks. Kõik suuremad IT-ga seotud ettevõtted on üheks oma peamiseks eesmärgiks võtnud Asjade Internetiga seotud teenuste ja toodete arenduse, mis näitab omakorda kui oluline see valdkond on.

Nõrgad küljed:

• Kuna pakutavad lahendused pole lõplikult välja kujunenud on keeruline erinevaid seadmeid liidestada ja suuri ühtselt töötavaid süsteeme luua. Selline olukord on tingitud eelkõige tehnoloogia kiirest arengust.
• Väga lihtne on uuendada tarkvara ühel või kahel seadmel regulaarselt. Kui seadmeid (asju, mis on internetis) on palju, võib tekkida olukordi, kus kasutatakse iganenud tarkvara ning seega ollakse avatud võimalikele küberrünnakutele, mis tõusevad iga päevaga aina enam päevakorda.
• Paljud teenused sõltuvad omavahelisest ühendusest ja andmete pidevast liikumisest, seega võib keskse rikke puhul tekkida märkimisväärne kahju mitmes süsteemis korraga.

Milline on tehnoloogia tulevik ja milliseid võimalusi see loob?

Praegust olukorda hinnates võib olla kindel, et Asjade Internet on endiselt populaarsust kogumas ning uued lahendused ootavad juba kasutusele võtmist. Mõned eksperdid on julgenud väita, et järgmise kümnendi jooksul jõuab Internetti mitukümmend miljardit seaded juurde ehk üle saja seadme sekundis. Lisaks igapäevaesemetele on oodata tõenäoliselt ka tööstusseadmete pilve toomist vastavalt automatiseeritud tööstuse neljandale versioonile (Industry 4.0) ning teadaolevalt planeeritakse 5G andmesidevõrku spetsiaalselt arvestades sinna kolivaid võimalikke nn asju.

Inimestega seotud informatsiooni kogumine paneb paljusid esmalt kulme kergitama ja tekitab küsimusi mis eesmärgil neid andmeid hiljem kasutada võidakse. Tegemist on õigustatud küsimusega ning küsimusega, millega ülemaailmselt riiklikel tasanditel aktiivselt tegeletakse, kuidas säilitada inimeste privaatsus. Kindlasti ei hakka suuremat sorti andmete analüüs asjade poolt toimuma kohe ja praegu, vaid pigem ilmuvad uued lahendused meie kõrvale järk-järgult, kooskõlas turvastandardite, tehnoloogia arengu ja kohanemisvõimega.

Millistel infotehnoloogia teaduskonna õppekavadel ja õppeainetes on võimalik õppida Asjade Interneti kohta?

Täna on infotehnoloogia teaduskonnas (erinevate instituutide juures) käsil mitu Asjade Interneti valdkonna projekti. Üheks nendest projektidest on iseauto (projektiga saab lähemalt tutvuda siin: http://iseauto.ttu.ee). Antud projektiga on seotud mitme teaduskonna kui ka õppekava tudengid. Infotehnoloogia teaduskonnast löövad antud projektis kaasa tudengid, kes õpivad arvutisüsteemide ja informaatika õppekavadel.

Asjade interneti ehk süsteemi loomiseks on vajalikud algteadmised nii riistvarast kui ka tarkvarast ning seetõttu võib öelda, et pea kõikidest IT-teaduskonna õppekavadest on võimalik algteadmisi omandada.

Õppekavade kohta saad täiendavad lugeda siit: https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/sisseastujale-34/

Lisaks toome siinkohal välja mõningad õppeained, mis vastava valdkonnaga seotud. Kuna Asjade Interneti valdkond on väga suur, siis on võimalik teadmisi omandada väga erinevates alamvaldkondades.  Kõik, keda huvitab robotite ehitamine ja nende juhtimine leiavad kindlasti palju huvitavat sellistest õppeainetest nagu Robotitehnika, Robootika, Robotite juhtimine ja tarkvara, Tööstusrobootika. Kui on huvi aga ise seadmeid disainida ja valmis ehitada, siis on kindlasti abi elektroonikaalastest teadmistest, mida õpetatakse näiteks ainetes Skeemitehnika projekt ja Elektroonika.  Kes soovivad aga sellele oma disainitud elektroonika moodulile ka omatehtud tarkvara kirjutada, nende jaoks on kindlasti väga kasulikud näiteks Sardsüsteemide alused, Sensoorika ja Arukad hooned, kus saab ettekujutuse nii erinevatest sensoritest kui ka ise mitmeid programme kontrolleritele kirjutada. Kui aga on rohkem huvi, mida nende kogutud andmetega peale hakata ja mil viisil neid analüüsida saaks, siis on väga suureks abiks õppeained Matlab ja numbrilised meetodid ja Andmebaasid. Need ained annavad aimu näiteks kuidas andmeid üldse andmebaasides hoitakse ja kuidas ühes enim kasututavas tarkvaras MATLAB saaks väga väikese vaevaga joonistada nende andmete abiga kõikvõimalikke graafikuid.

Blogi valmimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur.

IoT-seadmetel on väike energiatarve ja nende kasutusvõimalused avarduvad pidevalt, üha madalamale tulev hind laiendab kättesaadavust veelgi. IoT-seadmete võtmeteguriteks nende disainimisel on ohutus ja turvalisus, mis on tõusnud suureks probleemiks paljude lahenduste puhul.

TTÜ on võtnud eesmärgiks luua ülikoolilinnakusse laialdased võimalused targa linna arenduseks. Digikampuses saame mängida läbi, milliseid kommunikatsioonilahendusi kasutada, kuidas seadmed omavahel suhtlema panna ja kuidas tagada andmete turvalisus.

Selleks kaasame mitmetest valdkondadest partnereid, kes toovad katsetustesse kas siis erinevaid kommunikatsiooniliideseid, platvorme, riistvara või hoopis probleemseid situatsioone. Selline keskkond on heaks pesaks kõiksugu koostööprojektidele, uurimisvaldkondadele ja -suundadele ning muidugi ka tudengite lõputööde teemadele. Praktiliste probleemide uurimine, mille tulemusi saab tööstuses kasutada, on ju huvitavam ja suurema lisandväärtusega kõigile osapooltele. Samuti annab taolistes projektides osalemine parema ettevalmistuse tudengile, kes on peale lõpetamist suundumas tööstusesse.

Koostöös Teliaga on TTÜ linnakus praegu võimalik katsetada NB-IoT ja LTE Cat M1 võrku. Tegemist on eelkõige IoT-seadmetele mõeldud raadiosidetehnoloogiaga, mis kasutab samu tugijaamu nagu mobiiltelefonidki. Peamisteks eelisteks on suurem leviala ja väiksem energiatarve, mis tingib küll ka väiksema andmesidekiiruse. Oluline on, et see võimaldab seadmete vahel kahepoolset sidet, mida on tarvis nende juhtimisel.

Kui aga olulisim on seadme aku maksimaalselt pikk kestus ja andmeid on vaja saata ainult ühepoolselt ning suhteliselt harva, siis on TTÜ linnakus koostöös Leviraga võimalik kasutada LoRa WAN raadiotehnoloogiat. See on vabasagedusel töötav raadiovõrk, mille kasutamiseks on tarvis tugijaama. Seadmed võivad tugijaamast asuda kuni 15 km kaugusel, kuid linnas ja sisetingimustes saab arvestada maksimaalselt mõne kilomeetriga. LoRa WAN võrgu eripäraks on ka see, et seadmetelt saadetakse andmed Levira enda IoT-platvormi. Vajadusel saab need andmed sealt edasiseks analüüsiks ja visualiseerimiseks ka mujale edasi saata.

Suurt osa IoT-lahendusi peab olema võimalik eemalt jälgida ning vahel ka juhtida. Selleks on vaja IoT-platvormi, mida on maailmas üle 500 erineva. Telia on andnud TTÜ kasutada platvormi Cumulocity, mis oma funktsionaalsuselt ja võimekuselt katab ära väga suure osa põhilistest vajadustest. Ühise IoT-platvormi valik aitab kokku hoida aega, mis kuluks uue platvormi tundmaõppimiseks, samuti võimaldab see osaliselt korduvkasutada varem loodud lahendusi.

Koostöös ettevõtetega pakub ka TTÜ võimalust kasutada oma toote või teenuse arenduseks sama Cumulocity platvormi. Pärast saab soovi korral kogu arenduse koostöös Teliaga väga kiirelt ja väikeste kuludega kommertskasutusse üle viia.

Targa linna arenduse ühe esimese sammuna hakkas TTÜ koostöös Silberauto ja ABBga 2017. aasta sügisel arendama isejuhtivat sõidukit, mille kohta saab pikemalt lugeda iseauto veebilehelt. Selles projektis lahendavad mitmesuguseid isesõitva auto arendamisega seotud ülesandeid tudengid ning igal arendusmeeskonnal on oma juht, kelle ülesandeks on tagada kõikide arendusetappide õigeaegne täitmine. Kuna tegemist on avatud platvormiga, ootame koostööle erinevaid ettevõtteid, et isesõitva auto peal uusi lahendusi testida. Näiteks on sügisel plaanis koostöös Teliaga alustada TTÜ linnakus 5G telekommunikatsioonivõrgu testimist – katsetame uusi lahendusi nii seoses virtuaalreaalsusega kui ka isesõitvate autodega. Näiteks saab osa isejuhtiva sõiduki funktsionaalsusest viia pilve, kuna 5G kiirus on suur ja latentsus väga väike.

Koos isesõitvate autodega areneb ka sõidukite omavaheline (Vehicle-to-Vehicle) ja sõiduki-taristu (Vehicle-to-Infrastructure) vaheline suhtlus. Bercman Technologies arendab koostöös TTÜga välja nutikat ülekäigurada, mis hoiatab sõidukijuhti teed ületada soovivast jalakäijast valgusmärguandega. Seda kontseptsiooni võib laiendada ülekäiguraja ja auto vaheliseks suhtluseks, kus auto saab otse ülekäigurajalt info jalakäijate kohta ning pidurdab juba ennetavalt, ilma juhi sekkumiseta. Koostöös Starshipiga on plaanis arendada ka suhtlust Starshipi viimase miili roboti ja isejuhtiva sõiduki vahel. See loob võimaluse kasutada sarnast suhtlust mootorrataste, jalgrataste ja kõikvõimalike sõidukite omavahelisel lävimisel, aidates ära hoida kokkupõrkeid ja sellega seonduvaid varakahjusid ning inimvigastusi.

Paralleelselt käib ka sensoorikalahenduste arendus. Kui hetkel kasutavad isesõitvad sõidukid otsuste tegemiseks peamiselt kaameraid, lidareid ja kaugmaaradareid, siis uue tehnoloogiana on järjest rohkem kasutusel millimeeterlainepikkusel töötavad lähimaa nn chip-radarid, mis suudavad tuvastada objekte kuni 50-60 meetri kauguselt. Nende eeliseks on soodne hind, väike suurus ja sisuliselt piiramatu kasutusvaldkond. Mõned põnevamad valdkonnad on näiteks droonide juhtimine, inimeste loendamine, turvalahendused, robotite juhtimine, intelligentne tänavavalgustus jmt.

Ülaltoodud projektid on vaid väike valik võimalikest TTÜ targa linnaku kontseptsiooni arendustest. Väga oodatud on koostöö ettevõtetega, kes soovivad kaasa lüüa erinevate tehnoloogiate katsetamisel, täiustamisel, testimisel ja ka rakendamisel väljaspool TTÜ linnakut.

Viimastel aastatel on ühe rohkem hakatud Asjade Interneti (ingl. k. Internet of Things, IoT) alla liigitama kõiki seadmeid, mis mingil moel on ühendatud omavahel võrku ning suudavad üksteisega ilma inimese osaluseta suhelda. Selliste seadmete kasutusvõimaluste nimekiri täieneb iga päevaga, alustades personaalsest meditsiinist ja targast kodus ja lõpetades targa linna, kodumasinate ning isejuhtivate sõidukitega.  Peamiseks IoT seadmete omapäraks on nende väike energiatarve ja odav hind, mis avardab nende kasutusvõimalusi oluliselt. IoT seadmete võtmeteguriteks nende disainimisel  on jällegi ohutus ja turvalisus, mis on kohati tõusnud suureks probleemiks paljude lahenduste puhul.

1. Uue toote või teenuse arenduseks, mille käigus soovitakse teha koostööd TTÜ’ga. Koostööprojekti käigus on võimalik ühendada LoRa võrku oma seade ning testida kogu lahenduse toimimist ilma lisakuludeta. Siinjuures on kindlasti abiks TTÜ juba olemasolev kogemus ühenduse ülesseadmisel, häälestamisel ja testimisel. Muuhulgas oskame teid aidata järgmistel LoRa WAN võrguga seotud teemadel:
   1. Uute seadmete lisamine võrku ja nende haldus
   2. Krüpteeritud pakettide dekodeerimine andmete töötlemiseks
   3. Andmete allalaadimine API abil nende edasiseks töötlemiseks ja analüüsiks
2. Kui soovite oma toodet või teenust hakata pakkuma kommertseesmärkidel, siis on kõige kiirem viis kontakteeruda otse Leviraga, kes haldab konkreetset LoRa WAN võrku ning annab teile kõik vajalikud juhised edasiseks.
3. Kui sa oled tudeng ja soovid LoRa WAN võrku kasutama õppida  või osaled mõnes projktis, mis vajab andmete saatmiseks madala energiatarbega raadioside protokolli, võta meiega ühendust ning aitame sind.

LoRaWAN eelised

• Väga lai leviala, linnatingimustes ca 3-5 km ja maapiirkondades kuni 15 km.
• Väga väikese energiatarbega mille tõttu kestab patarei tööiga pikalt (kuni 10 aastat).
• Kasutab adaptiivset andmeside kiiuse tehnoloogiat lõppseadmetes. See aitab pikendada aku eluiga ja üldiset LoRaWAN võrgu läbilaskevõimet. Andmeside võib kõikuda vahemikus  0.3 kbps kuni 27 Kbps 125 KHz ribalaiuse juures.
• Kasutab üle maailma vabalt kasutuses olevat 868 MHz/ 915 MHz ISM sagedusriba.

LoRaWAN puudused

• Saab kasutada rakendustes, mis ei vaja suurt andmesidekiirust, kuni 27 kbps.
• LoRaWAN võrgu kasutus on limiteeritud nn. töötsükli parameetriga. See on protsent kogu ajast, mil võib kasutada raadiokanalit andmete saatmiseks.
• Ei ole sobilik kasutamiseks rakendustes, mis vajavad reaalajas suhtlust ja väikest latentsust.

LoRaWAN tutvustus

LoraWAN on raadioside protokoll, mis on disainitud väikese energiatarbega seadmetele, mis suhtlevad erinevate rakendustega kasutades pikamaa juhtmevaba raadiovõrku. Ta opereerib vabasagedusaladel. Euroopas on kasutusel 863-870MHz sagedusel töötav LoRa WAN võrk. Antud sagedus on ära jaotatud erinevateks kanaliteks ning võltuvalt kanalist võib üks seade kasutada kanalit kas 1% või isegi ainult 0.1% lubatud ajast. Nimetatud kanalid saavad kasutada ribalaius 125kHz, 250kHz või 500kHz, mis on määratud ära konkreetse regiooni regulatsioonidega. Ribalaius määrab omakorda ära ka andmesidekiiruse.

LoRaWAN võrk toetab kolme erinevat tüüpi seadmeid. Kõik seadmed peavad kuuluma Klassi A kus teised klassid siis omakorda täiendavad esimest.

• Klass A seadmed toetavad kahepoolset andmesideühendust seadme ja lüüsi vahel. Seade saab võrku saada oma sõnumeid igal ajal. Peale saatmist on kaks ajaakent kui seade on valmis võtma vastu sõnumeid võrgust. Sõnumeid saab vastu võtta ainult ühel korral kahest võimalikust.
• Klass B seadmed laiendavad Klass A seadme võimalusi kasutades ajastatud aknaid andmete vastuvõtmiseks serverist. Sisuliselt tähendab see, et seadmed kuulavad perioodiliselt kas serveril on neile midagi saata.
• Klass C seadmed laiendavad Klass A seadme võimalusi suudavad samal ajal andmeid vastu võtta kuni nad andmeid saadavad. Võrreldes Klass A seadmetega on selline kommunikatsioonilahendus kordades energiamahukam.

Igal seadmel võrgus on 64-bitine unikaalne identifikaator (DevEUI ja AppEUI). Seadme ühendumisel võrku saab ta omale dünaamiline 32-bitise aadressi (DevAddr). LoRaWAN võrgus on kasutusel 128-bitised AES turvavõtmed.

• Rakenduse turvavõti on teada ainult seadmele ja rakendusele
• Seadme ühendumisel võrku genereeritakse rakenduse sessiooni võti ja võrgu sessiooni võti. Kui võrgu sessiooni võtit jagatakse võrgus, siis rakenduse sessiooni võti on salajane.

Rohkem infot LoRa WAN kohta leaite www.thethingsnetwork.com lehel. Ülalolev lühitutvustus põhineb osaliselt samal allikal.